Mis toimub Selja jõel??

Pealegi Pärnu ei ole kunagi olnud kõva ja spetsiifiline lõhejõgi. Kui võtta aluseks esimene ülevaatlik teadustöö loodusloo kohta Liivimaal, enne sindi paisu, st. Fischeri Eine wersuch über Naturgeschiche Livlands ilmunud Königsbergis 1791 siis Pärnus on küll esinenud lõhet ja Tori all olid püsti koelmutel ka lõhetõkked, aga tõelise, rõhutatult lõhejõena tõstab autor esile Salatsit, samuti Daugavat,

siit võib tekkida omakorda küsimus- et kas jõeforelli esinemine Pärnu vesikonna ülemjooksu jõgedes on üldse õigustatud kui ei lõhe ega meriforell nii kõrgele ei tõusnud? Andmeid on leida 17. sajandi allikates et jõeforell esines nii Pärnu jões Purdi-Tarbja lõigus, kui ka Vodjas. Aga Paidest alla kuni Käruni mitte, ja ilmselt ka allapoole mitte. Tegu on olnud isoleeritud populatsiooniga ja ilmselt looduslike olude tõttu. Seesama Fischer näiteks räägib rõhutatult väga tugevast forelli asurkonnast Ahja jõel Kiidjärve piirkonnas ja Ahjal puudub üldse igasugune ühendus merega.

Teadlased on hinnanud Pärnu jõe lõhe potentsiaali 45000-58000 laskujani aastas. Kuidas kõik läheb , näitab juba aeg. Aga ma üldiselt usun neid rohkem kui kolme sajandi vanust arvamust.

No eks seda saame näha ja kes seda ei tahaks et nii läheks. Kaasaja teadlaste töömetoodika on loomulikult täpsem ja analüüsitum kui valgustusaja omadel, liiatigi kus loodusteadused range distsipliini mõttes olid alles lapsekingades.Fischeri hinnangut saab võtta üldhinnanguna.

On ka otseseid kokkulangevusi. Fischer hindas,et lõhet esineb kuni Vändrani. Paar aastat tagasi jõudis R. Järvekülg Fischerist sõltumata sama hinnanguni.

Aga näiteks Jägala jõe lõhetoodangu potentsiaali on kalateadlased minu arust liiga madalalt hinnanud. 17 saj. lõhesaak kahe tõkke ja kahe lõhevõrgu peale ulatus Jägalal ja Pudisool kokku ca 4,5 tonnini aastas headel aastatel. Praegu on terve eesti tööndusliku püügi lõhekvoot 1 tonn.

On veel palju materjali ja andmeid millega Linnamäele hambad taha lüüa aga ma ei taha enam sest kalanduse osakond on alatult noa selga löönud ja mind kõigest ilma jätnud mis kalandusse puutub, ja nagu öeldud- ma pole moonakas, kes mõisahärra visatud kondi järele roomab.