jõeforell...

...et teeks äkki siia foorumisse sellele kalale kah oma teema?

...ja ka alustan ise. Ma üldiselt kasutan väga tihti avastamise taktikat, st sõites ringi mingit lihtsalt huvitavat niret või jõekest märgates teen seal võimalusel ka väikese peatuse. Nii on juba mõni aeg tagasi jäänud silma üks jõeke mitte kaugel Tallinnast, eile sai seal siis ka üks tiir ära tehtud. Laiem kui ma arvasin, ja tunduvalt sügavam. Käänuline eriti sügavate kaldaalustega. Paradiis, ühesõnaga. Aga... Kallasrada oli vist midagi sellist, nagu nad Järva kultusejõgede kallastel pidavat olema. Ja iga käänaku juurde läks rada, mis lõppes platsiga. Et siis tonkatajate värk või nii. Tegin sellest hoolimata oma kohustuslikud kilomeetrid ära, ja isegi nupuks ei jäänud. Küll mitte täpiline, vaid ahven. Siuke 150 grammi. Ujub edasi. Aga plaanin mingi aeg selle jõe uuesti ette võtta, ja juba mitte mingist sillast lähtudes, vaid kuskilt suvalisest punktist. Pole võimalik, et seal forelli pole.

See jõgede poolhuupi avastamine pole üldse paha idee, kuna Eestis on jõekas ikka päris paljudes kraavides sees ja teinekord võib ka kullasoonele sattuda. Kuna need teada-tuntud forellijõed kannatavad päris suure koormuse all, siis mind isiklikult need väga ei tõmbagi. Endal samuti paar nire vaateväljas, millest pole palju netis/kirjanduses juttu olnud ja mida võiks veel avastama minna.

Kui kala ei saa, saab lihtsalt natuke looduses redutada ning seegi ju omamoodi rõõm (Y)

Eks see ju olegi point, et kui kuhugi välja sõidad ei juhtuks nii, et mõlemas suunas mööda jõeäärt juba paar meest minema marsivad pluss üks komplekt rahvast just lõpetab autode juures ettevalmistusi. Suht mõttetu tundub see värk. Aga mingitel suvalistel niredel võib rahulikult eraklikku üksindust nautida ka nädalavahetusel.

Nädalavahetuse tulemused siis. Võtsime sõbraga ühe jõe ette, alustuseks alamjooksu poolt. Seal on mingid lõigud haugidele, mingid lõigud täpilisele. Pühapäeval olid täpikud igatahes pardinokkade ülemvõimu ees taandunud, õnnestus vaid üks paarisajagrammine forellike ära petta (ja seda mingi jummalast suvalise koha peal). Hauge tuli aga palju. Kui neid reeglina pliiatseid saab haugideks nimetada. Mõõdus (ausõna peal mõõdus, tähendab) oli vast paar kala. Edasi ülespoole, ja seal läks andmiseks. Kohe ütlen, et mõõdukat ei saanudki (1 või 2 konksu otsast omavoliliselt lahkujat võisid mõõdus olla), aga kaldal käis kahe peale oma 30-40 kala + veel rabamised ja äraminekud. Huvitav see, et kalad sellised "supiforelli" tüüpi - mõned sentid alla mõõdu. Tantsu tegid hästi ja küünlaidki viskasid, aga lõpptulemusena koju minnes kott ikka tühi...

Sellise võtmise peale asendasin oma vikrivärvi nr 2 mepsu ühe välismaalt toodud Yo-Zuri sarnase landiga (koopia, lihtsalt sarnane???). Ka seda rabati isukalt. Sõbral pruuni tooni mepsi nr 2.

Andke nüüd andeks aga küsin ühe päris algaja küsimuse.

Kuidas forellijõge või oja ära tunda?

St - mis tingimused peaksid olema täidetud, et mingist jõest/ojast võiks eeldada, et seal forelli liigub?

Ise pole forelli varem püüdnud (põhiliselt seepärast, et ei tea ühtegi sobivat kohta läheduses) aga plaanin üks aeg Läänemaal erinevaid niresid avastama minna. Ehk leian ka siit mõne koha kus miskit landi otsa võiks sattuda