jõeforell...

Täpikujõe äratundmisega on asjad sedasi... Isegi kui välimus ja mõned parameetrid on OK, ei tähenda see, et täpikut seal ka reaalselt on - tammid ja paisud võibolla seal kuskil olemas ja oma "töö" teinud. Samas on ojad, kus seda kala kohe kuidagi oodata ei oska, ent ta täitsa olemas, ja veel üsna kobedaidki võib saada.

Mina ise oma avastused teinud suures osas sedasi, et sõites ringi teinud praktiliselt suvaliste kraavide/ojade/nirede/jõekeste peal peatuse ja lihtsalt katsetanud. Minu meelest väga huvitav ja pingeline asi.

Loe siitsamast Kalaportaalist alateemat Kalastuskohad. Seal hunnik jõgesid nimetatud koos kalaliikidega. Seal nii mõnedki täpikujõed olemas.

Aga kui tahad ise avastada, siis:
1. Vool. Kui vesi ei voola, seal ikka täpilist pole. Ei pea just kärestik olema, aga suht mõistlik vee liikumine. täpik hapnikurikast vett tahab.
2. Suvel katsu vett käega. Kui on ikka väga soe vesi, siis asi hapu. Muidugi ei tähenda see kohe, et terves jões täpilist pole - reeglina on ülemjooksud suvel jahedama veega.
3. liivane/kivine/kruusana põhi. Pole just kindel nõue, aga vihjab suuremale tõenäosusele.
4. Jõe profiil. Järsud ja sügavad kaldaalused, risu, puud-põõsad vee kohal, see on positiivne. "Kausikujuline" jõepõhi ilma eriliste varjevõimalusteta ei ole positiivne.

Need minu tähelepanekud ja mitte ülim tõde, ent mind ikka aidanud.

Edud katsetamisel!

Väga asjalikud soovitused Aapualt (Y)

Ise alustasin jõgedeotsinguid netist (võid uurida näiteks flyfishing.ee lehekülge, seal ka paljud forellikad ära toodud) ja suureks abiks on olnud Eesti Jõgede raamat.

Eks kui esimesed tiirud mõne forellijõe nimestikus oleva nire peal ära teed ning esimesed kalad kätte saad, saad ka paremini pihta, millistes tingimustes nad elutsevad ja sealt edasi läheb sobiliku jõe tuvastamine juba vähe lihtsamaks.

Pikem jutt eilsest täpikujahist:

www.kalaportaal.ee/blogid/forellitamine-22-juuni.html

Eilse kokkuvõte kah siia. Vara-vara hommikul iilgesse võssa ragistama minek tundus väärt ideena. Kuni suht hiline hommik kätte jõudis ja ikka veel midagi mõistlikku ei olnud toimunud. Välja arvatud üks poolläbipaistev haug (pikkuse ca 10 cm juures pole tal veel liha naha all, seetõttu läbipaistev) ja 2 paarikümnesendist täpikupoju. Kott ikka vaakumis. Panin siis sama jõe vähe laiemale ja lagedamale osale ehk tublisti esimesest kohast allavoolu. Seal siis sai midagi ka koju viimiseks. Esmalt üks "imevise" - lant läbi okste. Aeglaselt kerides järsku nätaki! ja tegelane otsas. Keerasin looga maha ja pusisin tamiili puu küljest lahti. Kerima hakates oli imestus suur, kui kala ikka veel otsas oli. Mõõdust jäi paar senti puudu, konksud olid lõpuste vahel mitte sees, niiet õnnestus ta ilusti ilma suurema verevalamiseta tagasi lasta. Siis üks u 700 grammine tuli. Algul arvasin, et haug, sest tüüpilist täpikutantsu ta ei teinud. Ja siis veel üks äkki tiba isegi suurem, aga kätte teda ei saanud, nii et oletuseks see jääbki. Kuna nädalavahetuseks ähvardatakse rannailmadega, tuleb mõni õhtu ehk näpistada aega ja üks trett jälle teha.

Viimane käik taas teada-tuntud jõele... Sealt, kus Oinz viimati alustas. Aga mina liikusin teisele poole. Ülivarahommikul alustasin.

(Tuleb kohe mainida, et tööpäeva niimoodi alustada ei ole maailma parim mõte. Enne püüki magada ei õnnestunud, start oli liiga vara. Peale püüki vaja kohe kontorisse kimada. Nii ma seal tiksusin kuni õhtuni. Ei aidanud ka liiter punast pulli ja sada tassi kohvi. Laugude alla pandud tikud murdusid prõksti! pooleks... Ühesõnaga, masohhism.)

OK. Oli kohe näha, et midagi mõistlikku toimuma hakata ei saa. Värsked jäljed ees, vist 2 mehe omad ka veel. Tundusid õhtust olevat ehk siis vaid mõned tunnid vanad. Aga kuna jõgi on seal iiiiiiiiiiiilus, saab teha pikki viskeid ja püügipinge oli ikkagi olemas, ma kohta ei vahetanud ja rassisin seal (võiduta) lõpuni välja. Isegi võtmist polnud ühtegi.

Aga kala polegi ju oluline, looduse nautimine on põhjus, nõus???

Kala nüüd nii väga oluline ei ole jah. Samas kui 5 korda järjest nullitad, siis tahaks ikka kotti kah midagi saada. Minu forellitamisele ja üldse kalastamisele on igatahes mõneks ajaks kriips peal. Esiteks suutsin viimane kord oma kahlakad ää lõhkuda ja teiseks harjutasin Jaanipäeval sütel kõndi ja ei tuld välja päris nii nagu asi käib. Tulemuseks on see et mõlemad jalad mädanevad ja tipin ringi ainult kandade peal
Taaskord tuleb tõdeda et loll pea on ikka ihule nuhtluseks küll.
Hiljemalt järgmine nädal peavad aga täpikud jälle traksis olema.......