Jõeforell vol. 2

Kalal käidu. Eile käisin jooksmas ka. Mille tulemusel hakkasid jalad täna külmas vees olles krampi lööma - päris ekstreemne kogemus. Vesi oli alla läinud, hetkel oli teda täpselt parajalt. Paar päeva tagasi oli veel liiga ekstreemne, nagu ta ilmselt on ka homme, sest päris kobe sahmakas tuli maha.

Esialgu kala ei näinud, kui mõned ahvenad välja arvata. Kahlasin jões, aga siis nagu juba öeldud hakkasid jalad krampi minema ja jätkasin kaldalt. Mõne koha peal oli aga lihtsam jõest minna ja olin juba umbes 10 meetrit kalda ääres põlvini vees kahlanud, kui viskasin landi mitte ülesvoolu, vaid lihtsalt üle jõe. Vool oli nii kiire, et viis landi mu selja taha. Kui hakkasin lanti meetri kauguselt külje pealt välja tõstma, ujus üks 40+ torpeedo landi otsa. See oli nii ootamatu, et hakkasin kala kohe välja sikutama. Kui kala veest välja sain, läks tamiil katki ja kala pani mu viimase hõbedase nr 1 poola pöörlevaga minema. Oma lollust saan ainult süüdistada, homme vahetan tamiili ka ära - shimano forcemaster monofiil on liiga jäik, mistõttu on sõlmed liiga nõrgad. Ja ma ei saa üldse aru, kuidas see kala selja tagant sai tulla.

Homsest hakkan kahvameheks.

Ära hakka kahvameheks. Minu arvamus ainult, aga see on nagu poolik värk või nii. Korralikku kala ära kobistades olen ka ise korduvalt sedasi mõelnud... Aga võitlusmoment, paljaste kätega, on ikka siiani peale jäänud. Ka meres.

oleneb kellele kahva mees olla... kas sulle või Arele või Trumetsale, sorry tema kahva ei kasuta põhimõtte pärast.... kõik oleneb siiski ju taustsüsteemist... ma küll oleks nõus päeva Aapuale kahva mees olema kusagil normaalses, väheste kopra aukude ja kanalitega jõel...

heh, irw... Ainult et need minu kohad kipuvad olema millegi pärast just erilised kopramaad. Langenud puid tavaliselt rohkem kui seisvaid. Aukudest parem ei räägi. Maapind on sõna otseses mõttes perforeeritud.

Laiskus ja ihnus on mind seni kahvast eemal hoidnud ainult. Ja ilmselt hoiab edasi, kuigi sellest ausa võitluse värgist pole ma kunagi aru saanud. Kas see mõnes teises keeleruumis ka eksisteerib, ma ise ei tuleks küll sellise asja peale.

See, millest ma aga aru olen hakanud saama, on mänguilu. Kala väsitamiseks ja maandumiseks on ka oskusi vaja ning ma julgen väita, et olulisusest lähtuvalt moodustavad need vast pea poole kõigist forelliküti oskustest, liiatigi saab neid nii harva harjutada.

Mul tegeld kahav olemas, ise tehtud, selline paras... titaan varrega.. metallist.... vend kudus ise võrgu..