Meriforell vol. 2

Eilne tiir mere ääres blogina: www.kalaportaal.ee/blogid/ohtune-merekala

Eks need pealetööd käigud on sellised nagu nad on... Aega võiks rohkem olla, jooksed lihtsalt paarist kohast läbi ja kõik... Aga ok, käe sain ikka valgeks, ehkki alamõõdulisega. Pool tundi varem mässasin aga ühe teist mõõtu tegelasega. Ega muud ei oskagi öelda, kui et oma lollus. Norm kala, ehk kohtume tulevikus uuesti. Ei oleks tohtinud teda nii madalasse tirida. Aga mis läinud see läinud. Vesi igatahes juba tuntavalt soojenenud, hakkab-hakkab asi varsti peale!

Hetk tagasi lõpetasin läänes püügi. Võõrkeelse tümpsu saatel üks ca kilone isend tagasi kasvama. Landiks Aapua tumelilla.

Täna sai ennast sarnaselt eilsele väga vara üles aetud, et minna haigust ravima. Tuul ei olnud ja meri oli peegelsile. Hiilisin siis peale kohustuslike kaldalt viskeid kaugele kivile pooleldi munadeni vees. Veetase oli tõesti madal ja harjumatu selle koha peal püüda. Peale paari tundi loopimist tuli päeva ilusaim hetk, kena mõõdus merikas ujus uhkelt landile järgi ja minu jalgade eest pani landile ninaga veel tonks, keeras end ümber ning pani siis ajama. Rohkem ei ühtki võttu. Otsustasin kohta vahetada, liikusin baleriini kombel mööda veealuseid kive ja ühtäkki ohoooooo - mere põhjas liivasel pinnasel kivide vahel on Sveni käsitöölant, mille ma 17 november 2013 ära kaotasin. Tookord oli veetase kõrge ja kui lant kinni jäi, siis päästma ei õnnestunud minna. Lant polnud just päris seal, kus ma selle kaotasin, meri oli teda paarkümmend meetrit kandnud. Vett oli selles kohas c 50-60 cm ja landil oli kolmik (ainult kaks järgi) alles, seega haakisin spinnaga selle kenasti veest välja. Oh seda rõõmu!
Lant ise on väga hästi talve üle elanud ja tormidele vastu pidanud, vaid kolmiku on merevesi ära söönud. Sven, Sulle tuleb au anda, et kvaliteettoodang äärmuslikes oludes kenasti vastu peab!

Panin uue gamakatsu kolmiku külge ja lant näeb välja nagu tõeline lahinguid näinud sõjasangar!



Järgmiste piitsutamisteni!!!

infi laekunud täna siit ja sealt, polnud kellelgi erilist võtupäeva. Järgiujumised, ehk ninaga togimised ja kõik. Endal läänes samalaadne olukord. Ca 7 paiku hommikul, ca paarikümne meetri kaugusel, ilus lainetus järgnes landile. Stopid ja kiiremad tõmbed ei aidanud, minu juures pööras ringi ja läks. Keeris oli ilus, vastupäikese tõttu kala ei näinudki.

Reedel peale kuuetunnist loopimist läänes, nägin landi järgi tulemas valget laiku. Arvasin, et lainest vahututt, aga siis see tutt rabas lanti ja otsas ta oligi. Algajana suisa karjatasin, kuidagi ootamatu oli see ja nii vahetult silme ees... Kuna lant oli kalal korralikult keeles, siis tegin temaga nagu vagura koerakutsikaga sajameetrise jalutuskäigu kaldale. L-65, 2,5 kg.