Head uut kõigile ja vanal on nüüd joon all. Viimase hetkeni lootsin, et toimub veel midagi huvitavat, aga läks nii nagu tavaliselt.
Haugi käisin vaid paar korda püüdmas erinevates kohtades ja midagi huvitavat väga ei toimunud. Võib kindlasti vastu vaielda, aga minu jaoks jääb see siiski selliseks "tiri-ja-tõmba-püügiks". Panin ainult tähele, et erinevates veekogudes toimivad täiesti erinevad landid - ilmselt on siin rohkem nüansse, aga ei viitsi ennast neisse pühendada.
Jõeforelli hakkasin püüdma juba hooaja alguses, aga talvel nägin viie käigu peale vaid ühte korralikku forelli, keda kaldale ei saanud. Suvest jäävad meelde kindlasti aapuaga käigud, kellelt õppisin leechi mängitamise nüansse ja ilma kelleta ma ei oleks ilmselt nii pea selle peale tulnud, et ka jõeforelli püüdes võiks kahekäeviskeid teha. Ühel neist kordadest tõmbas väga korralik isend tamiili katki, siiani mõtlen tihti selle hetke peale. Uusi jõgesid päris nii palju ei saanud avastada, kui plaanisin, aga samas kurta ei saa. Ei saa kurta ka selle üle, et kala poleks külmikus olnud. Alamõõdulisi oli oluliselt vähem kui eelnevatel aastatel, samas korralik trofee on mul endiselt tabamata. Viimased korrad katsetasin monofiili asemel fluorocarbonit. Esimesed visked olid väga harjumatud, sest kõik oli veidi teisiti, samas üldmulje oli positiivne, nii et järgmist hooaega alustan kindlasti sellega.
Meriforelli hooaeg hakkas kevadel kohe üle 3-kilose kalaga. Aga nagu arvata oli, oli see avansiks. Kokkuvõtteks kevadel väga palju actionit ei toimunud. Sügisel tuli ära ainult 3 kotikala, aga alamõõdulisi käis käest läbi lugematul hulgal. Jällegi jäävad meelde aapuaga käigud. Kui esialgu tundus, et talt midagi õppida ei ole, siis väikesed muudatused viisin ikkagi püügistiili sisse. Enam ei vaheta nii palju lante ja ei eksperimenteeri nii palju kerimisega - kõik see vähendab aktiivset püügiaega ja teeb statistika pidamise raskemaks. Konksude ja rõngaste vahetamine tasus ennast kindlasti ära, nagu ka järelhaakimise praktiseerimine, sest terve hooaja vältel olid vaid üksikud kalade äraminekud. Samas toonitasid ikka nullikorrad, aga ma ei tee sellest probleemi. Vahel käin vaid paariks tunniks kalal ja kuna tunnen ennast ikka veel algajana, siis katsun käia erinevate ilmadega erinevate kohtade peal ja nii, et see ei oleks liiga suur ettevõtmine. Vahetasin välja ka oma monofiili, milleks on nüüd Gamakatsu Super G-line mille kohta ei oska ühtegi halba sõna öelda. Ta ei ole muidugi nii pehme kui Sufix XL, aga see eest on oluliselt tugevam. Tema eripära on, et sõlm peab 100% ideaalselt õnnestuma, sest muidu katkeb lihtsalt. Kasutan duncani sõlme ja kui see õnnestub, siis olen 0,3sega kõik landid lahti tõmmanud - alguses lihtsalt ei viitsinud sõlme mitu korda uuesti teha.
Võrguga proovisin samuti kalastada ja üllatusin positiivselt - natukene sportlikkust selle tegevuse juures siiski on. Elavalt on meeles siiakalade võrgust välja võtmine ja nende värske õrnsoolatud liha kuldne maitse. Ilmselt jääb võrgupüük siiski suviseks suitsuahju lesta püügiks.