aapua wrote: Enivei, UL ja hästi kerge vibaga on ka 30-35 sendiste "väsitamine" täitsa nauditav. Võib ju teha ka nii, nagu üks xxx nimeline oma juutuubi videos näitab (eesti poiss): sisuliselt kinnise siduriga räige hooga keritakse kala välja. 5 sekundit ja pidu läbi. Ma hoian sidurit suht lahti. Mõnus on hoida kala "lõa" otsas, no las ta ujub, kuhu mul kiiret! Lõpuks on tegelane nii kapsas, et saan ta rahulikult välja võtta ilma teda kinni hoidmata, lihtsalt käe peal. Vaikselt konks välja ja kala tagasi vette. Või ka kotti, kui vaja. Mõõdulähedasest suurusest alates - no ikka minut või paar oleks see minimaalne mänguaeg enne kala väljavõtmist. Veelkord - kui läheb otsast, siis läheb, so what? Kontrollid liikumist - ei lase kalal roigastesse minna (saab teha ka suhteliselt väiksel ja roikaid täis nirel, ehkki paar kala on koos leechiga seetõttu läinud, et ma siiski ei suutnud kala roigastest eemal hoida. Jällegi - ja mis siis?), mängid siduriga, sunnid kala liikuma... Tegelt on see nagu narkootikum, see adrenaliinivajadus... Aga mis mina ka sellest tegelikult tean. Lihtsalt paar mõtet ja kõik. Minu nägemus.
Õige suhtumine. Oled piisavalt arenenud, et lennuka peale minna
Kes tahab püüdku väikest kala, kes tahab püüdku kollilõike, õigus ära võtta on mõlemal alates L36. Samamoodi on ka õigus öelda, et miks selle rihma koju tassid. Mõlemal on õigus ja kui keegi selle peale solvub siis on viga temas. Enda õigusi teatakse tihti, teiste õigusi mitte.
Käisin hiljuti ühes "õpitoas", iga teine sõna on võlstlused, võistlustel ja võtimine. Siis sain aru, et tegelikut on üks liik kalamehi veel, peale hobikalameeste ja toiduhankijate.
Need kes käivad kalal, et teistest parem olla. Mingid klubidesisesed ja sõpradevahelised võidupüügid on ok, aga piinliku täpsusega mingi statistika pärast kalal käia on küll natuke haige.
Sama haigus, aga eriti väärastunud kujul on levinud ka forellimeeste sekka, see on see räme statistikapidamine, suuremate ja rohkemate püüdmine, et üksteisega mitteavalikult võidu teha. Kui hea tulemus siis kekutan ja kui halb tulemus siis olen kuss. Vot see on asi millest on raske aru saada ja miks on viimaselajal forelliteemade lugemisel süda pahaks läinud.
Lisan natuke juurde, lugesin teemat edasi, 180 lugemata posti oli :blush:
See kui kellegi jaoks ei paku L40 enam emotsiooni, tunnen kaasa. Ei osata rõõmu tunda kalapüügist vaid ainult suurest saagist. Minu jaoks näitab see taset, kui inimene naudib kalapüüki, mitte saagi suurust või kogust.
Kahvateema on mõttetu maitseüle vaidlemine. Saab kala viga kahvas, keerutades endale lanti sajast kohast sisse, saavad viga käega pigistades. Lennukaga ja kergete lipsude puhul aitab kahv putukaid säästa, seega kasutan võimalusel kahva. Kellel putukaid üle andku ilma kahvata minna.
Sõpradega minnakse kalale, et emotsioone jagada, rõõmu ja kurbust. Kui sõber paneb kahva alla ja saab osa võitlusest mul on hea meel, jagatud rõõm.
Kes ei taha kalu vigastada, ärgu käigu, kalapüük on kalade suhtes julm tegevus.
Andke endast parim, et võimalikult humaanselt püüda/vabastada, vahest läheb kalal kehvemini kui võiks, paratamatu asi kalapüügi juures.