Merikas, merikas....

Jahuks veel tiba sellest palju püügisurve kasvanud on, nii minu silmade läbi. Kui ma üheksakümnendate lõpus jõekat-merikat püüdma hakkasin erinevatel p-eesti jõgedel, siis ikka haru harva kui mõnda teist spinnameest nägid jõe ääres. Valgejõgi, Loobu, Jänijõgi jne, käisin kõige tuntumatel lõikudel ja just nädalavahetustel. Tihti oli nii et kui üks laupäev püüdmas käisid siis järgmine laupäev nägid samas lõigus ainult enda vanasid jälgi ees. Sellist olukorda kus laupäeva hommikul on sillal 3 autot ees, ei kujutanud üldse ette:) Järvamaal sai ka nii paarkümmend korda käinud kokku, korra vist trehvasin teist püüdjat, see ka tuttav. Meres sai paar aasta hiljem käima hakatud, tavaline asi oli et näiteks popis kohas Andineemel võisid laupäevase päeva nii ära püüda ei ühtki teist ritva mere ääres polnud. Kui kedagi nägid veel püüdmas siis reeglina oli tuttav nägu. Sellist olukorda et nüüd ei mahu püüdma või keegi on ees läbi püüdnud, ei mäleta küll. Kuskil 5-6 aastat oli ikka selline rahulik püük.

Nipi, kuskohas sa asud? Eespool kirjutasid, et puudub transport. Ma võin su auto peale võtta, kui soovi on Oostriku vms kanti minna.

Kalavarude vähenemine on ülemaailmne nähtus. Rumal on uskuda, et meie oleme paremas olukorras. Need, kes pole paremat näinud, võivadki pidada kalavarusid suurepärasteks. Kiitke tänast olukorda palju soovite, sellegipoolest usun, et sada aastat enne mind oli ka meie vetes kalu rohkem.

Tere, olen lugenud ja jälginud siin põnevat arutelu ja tunnen et pean oma mõtted välja ütlema.
Olen Paide inimene, kalastamisega koos elanud 26 aastat. Piisavalt , et mäletada oma suguvõsas vanaisa ja onude selle aja tegusid (80ndate lõpp ja 90ndate algus) emajõel, elvajõel jne. Mäletan kalade kogust mis püüti- ulme!
Mul on äi, kes oli 80-90ndatel järvamaal kuri käija jõgedel, kes täna näitab mustvalgeid pilte kaladest mis ilma piltideta oleks muinasjutt. Viimati kui ma suutsin ta paar aastat tagasi kaasameelitada ühele tema lemmiklõigule ja me püüdsime poole ööni, sain mina 2 ja tema ainult kontakti, ütles ta et täitsa perses mis olukord on nüüd ja mis oli kunagi....
Ja nüüd tänapäev, ma käin alates 1 veebruarist igal nv-sel jõel. Alates aprillist kui kella 21ni valge ka nädala sees mõned õhtud.
Need kes väidavad et kala on palju ja kalamehi vähe siis mulle tundub et need inimesed ei käi just tihti kalal. Jah kalu on palju, aga kala minu mõistes on 40cm ja pluss, mitte need 25cm kalad, kes ei saagi suureks kasvada sest kõik 36cm alates läheb kotti ja kaasa. Alamõõt peaks olema praeguse püügikoormusega 40cm!
Olen Nipiga paljus nõus ja toetan mõtet appi minna jõgedele ja tegeldeda kalavarudega. Riik seda nagunii ei tee! Vaadake mis jõgedega toimub. Eelmisel hooajal hel 2 x jõeääres olles keskkonnaametisse, kus uurisin kahel lõigul tehtud metsa kohta selgitust. Metsa oli tehtud nii et metsaveomasina jäljed olid 50cm jõest. Kõik jõgi oli seda paska täis mis metsa tegemisest üle oli jäänud. Kõik need kuivenduskraavid on ka veetaset muutnud. Jõed kus 3 aastat tagasi saime sõbraga kahlata nii et vesi rinnuni, saab praegu kummikuga üle jõe minna. Olukord on ikka halb.
Kui klubid suudaks seda olukorda parandada ja selle eest võidelda siis oleks see ainult hea!
Hetkel arvan et minu poegadel ei ole tulevikus jõe ääres peale jalutamise midagi teha, kui nii edasi läheb.
Meil on hea rääkida siin netis et olukord on ok ja midagi ei pea tegema ja las teised teevad. Aastamaks 36 euri pole ka mingi summa ja seda peaks tõstma,kui sellest mingigi osa läheks neile kes selle olukorra eest muret tunnevad ja selle heaks midagi teevad.
Vaadake mis koprad teevad, panevad lõigud kinni ja kui me ei sekku siis nii lähebki.
Ok, ei viitsi siin pikalt tippida aga see on suur ja oluline teema meie, kalameeste, jaoks ja see peaks olema meie kõigi mure!

Ikka jõudu jõgedel!

Esna jõega ka nüüd korras ,kuna Valgma Spordiselts korraldab seal tänasest kanuumatkasid. Jõge on palju muudetud ja seda tehakse veel. (Y)

Niijah, Priit. Esna jõgi sai juba siis omajagu "korda," kui seal üritati töid teha, paraku mitte mingit metoodikat ega osksusi omamata...Valgma alt sai 90-te lõpul ikka ilusat kala, seal on ruumi 3-4 kiloselegi, üks ööpüügil forellidest leidis tee isegi omaaegse Kalastaja voldiku kaanelegi, kui keegi veel mäletab seda fotot forelli peast seal. See oli kilone loom. Ajal, mil seal elas ka vikerforell ja teraspealõhe, oli jõe rekordiks 3,7 kg. vikerforell, mille sai tuntud foreliküll Schmitt.

Huvitav on see, et need n-ö "vastalised" ajavad umbmäärast juttu, mitte ühtegi konkreetset argumenti, jõge, mis, kus, seda kõike ei ole. Järelikult n-ö kabinetijutt, elust eemal.
Vaadake mu eelmise kirja lisasse, seal on tabel teadusliku katsepüügi tulemustest, mille viis läbi M. Kesler. See näitab asjade tegeliku seisu ja see on kõike muud kui roosiline.