Merikas, merikas....

Selge on, et kalu on järjest vähem, sest välja püüame rohkem kui juurde kasvada jõuab. Aga siinne jutt keerutab peamiselt
Järvamaa jõgede ümber nagu oleks sealne olukord kõige kriitilisem. Ei kiputa rääkima Lõuna-Eestist või teistest
piirkondadest, mis on tunduvalt haledamas olukorras. Ega Kesk-Eesti jõed ei ole ka ammendamatud ja seetõttu praegu peatähelepanu tuleks suunata hoopis teistele jõgedele. Unustades need teised jõed ja ainult Järvamaad nähes me küll ei ole jätkusuutlikud. Parandades olusid Järvamaal suurendame veelgi kordades koormust sealsetele jõgedele, püüame nad taas tühjaks ja maandume algpunkti tagasi. Et lahti saada sellest tormijooksust Järvamaale on minu arvates praegu hoopis esmavajaduseks püügikohtade taastamine ka mujal.

Oleks tõesti hea, kui keegi ka lõuna-eesti forellijõgede eest räägiks. Mina seda lükkavalt tegema ei hakka, kuna ma ei kavatse võõral õuel esinema hakata. Seal peab tekkima kohalik aktiiv, nii nagu ta kunagi oli(Ivask, Vahtra, Ormisson jt). Nii palju olen ma küll teinud, et ma olin Saesaare paisu likvideerimise nö esimese laine algatajaks nii sõnas kui pildis, mind on selle eest välja kutstutud ja Taevaskoja raamatukogu taga oleks peaaegu ühe hüdroloogiga veel päris kaklusekski läinud...vt. lähemalt googeldades Saesaare ja Taevaskoja kohta ka Eesti Loodus ja Maaleht, kellele huvi..
Muide, ühe esimese loodusteadlase Fischeri andmeil tema teoses "Eine Versuch uber naturgeschicte Livlands, trükki antud Köningsbergis 1791.a., öeldakse, et " Kiidjärve ojas" (mis mu arust pole ei muud kui Kiidjärve- Taevaskoja lõik Ahja jõel - oli "suurel hulgal ilusaid forelle," Järvamaa forellide kohta polnud seal sõnagi. Sellega on antud ka vastulause nendele kes suures paisusõjas on avaldanud arvamust, nagu "pole Saesaare allalaskmine seda kala väärtki, kuna seal polnud juba varemgi forelle" jne. See räägib, et enne paisu olid seal igal juhul head eeldused forellile.
Keskkonnaameti töötaja Rein Kalle igal juhul teatas, et pais kaob.

Omaette teema on veel praegune alammõõt. Alandada seda kohe kindlasti ei tohiks. See nõuka ajal kehtinud 28cm on ikka paras naljakoht. Ei imestaks, kui tol ajal ilma asustamata oleksid jõed päriselt tühjad olnud.
Tõmban praegu paralleeli merikaga - kasvab ta 2a jões, mille järel kevadel merre laskub, kaaludes ca 200gr. Sügisel võib ta juba tagasi kudema tulles olla selgelt üle kilo. Jõge ja merd me ei saa võrrelda aga esimest kahte aastat kahe eri kala vahel saame, sest siis elavad nad ju jões koos ja kasv sama. See tähendab, et kui näiteks on mõnes mereühendusega jões kudemas 2 liiki kalu samadel pesaplatsidel, mille järel on kevadel mõlemad kalad 200gr. Üks läheb merre, teine jääb jõkke. Kui nüüd jões tingimused head, konkurents toidule väike jne siis täiesti vabalt võiks jõkke jäänud kala kaaluda 600-700gr augusti lõpuks. Ehk siis oleks kenasti mõõdus. Mis krdi 2x kudemisest me räägime, kui teatud tingimustel ei saa nad seda kordagi teha?

28 cm l, st,kuni soomuskatte lõpuni, või siis 30 cm i, ei ole naljakoht, vaid adekvaatne mitte ainult eesti teadushinnangutel, vaid ka rõhuvas osas muus maailmas.
Tegu on jõeforelli alammõõtudega. Jõeforelli alammõõtu ei tohi ära vahetada ei meri- ega järveforelli alammõõtudega.

Mujal maailmas alammõõtu 32 cm l jõeforellile ei kehti mitte kusagil.

Reas maades nagu Inglismaa, Iirimaa, Shotimaa, on rakendatud ka eri jõgedes eri alammõõte, vastavalt sellele, mis vanuses forell neis suguküpeks saab.

Mul on sulle ettepanek svennu - Keskkonnaministeeriumi kalanduse osakond ootab praegu jõgede majanduskavu, ettepanek tehti juba 28 aprillil Tori nõupidamisel. Koosta majanduskava põhja-eesti meriforelli jõgede kohta ja pane sinna sisse kõik mida hing igatseb- alammõõdud, ettenähtud tööd, mida teha tahad jms. Mina sinna vahele segama ei hakka.

Eesti ei ole muu maailm. Ja kui teadushinnang tehti Ahja jõe kalade alusel, siis polegi midagi imestada. On keegi üldse uurinud kunagi mõnd kiirekasvulise jõe mõõdupiiril kala vanust? Mingi aeg tagasi sai päid ja gonaade kogutud mereinstituudile sellise uuringu tarbeks aga pole seal mingit tagasisidet tulnud.
Need scuba väljatoodud üle kahe ja alla kolmeste vanused on reaalne ja päriselt uuritud. Ka minu suurtel on sellised vanused tuvastatud. 5 aastaga 2,5kg kasvades tekib tahes-tahtmata kõhklus, kas sellise kasvuga kala sellistes tingimustes mitte juba mõõdus pole, ise veel kordagi kudemata?