Merikas, merikas....

Nipi? Kui palju klubide ajastul maimude juurdeasustamisega jõgedesse tegeleti? Kes maimu kasvatas üldse või kust seda saadi?

Oi sellega tegeleti jõudsasti. Asustamine toimus kalateadlaste soovitatud mahus nii Tartu, Võru kui ka Järva klubides. Üldine maht mõlema piirkonna kohta oli aastail 1962-80 ca 150 000 maimu Ahja, Võhandu ja Pärlijõgedesse ja 100 000 maimu Pärnu ja Põltsamaa vesikonda Pärnu, Seinapalu, Vodja, Esna, Vardja ja Oostriku jõgedesse.
Need olid põhiosas meriforelli maimud,sest teadlaste hulgas valitses seisukoht, et meriforell muutub aastaringselt jões elades jõeforelliks ja et sisulist vahet neil pole. Neid maime osteti nii Keila-Joa kalamajast kui ka hiljem Põlulast.
Lisaks saadi 1970.a. ca 6000 otseselt jõeforelli maimu asutamiseks Vodja ja Seinapalu jõgedesse.
Lisaks asustati nii Eesti vabariigi ajal kui ka pärast sõda vikerforelle. Esna jões tollal jõeforelli tänu suurele põllumajandusreostusele oli väga vähe, kuid seal kasvas jõudsalt Roosna-Allikult ostetud vikerforell ja teraspea-lõhe.
Täpsemat infot tollase asustuse kohta leiab mu raamatust Jõeforell. Püük ja majandamine.Tln, 2016, ja Järvekülg,A. "Eesti jõed." Trt, 1999, sealt vaadata mainitud lõuna-eesti jõgede kohta, ent ka kunagine Pärnu jõe forellirikkus on markeeritud sõnadega "väga rohkesti," ja " esines üle 3 kg. kaaluvaid isendeid." Seda kõike enam pole.

Eks nagu igal mündil on kaks poolt, on ka praegusel süsteemil omad plussid ja omad miinused. Samamoodi oleks klubidega.
Selles mõttes on ju nipil õigus, et see raha mis jõeforelli lubadest saadakse võiks ikkagi minna otse nende jõgede hüvanguks. Kas siis maimude või muu heakorra näol. Praegu kaob see raha lihtsalt ühte põhjatusse potti.

Arusaamatu on üldse see, et miks osadel jõeforelli jõgedel tuleb luba osta ja osadel mitte. Kui palju vähem jõekajõgi on siis näiteks jäni, umbusi või ambla? Käiakse neis tihi haugi elussöödaga püüdmas? Või korgiõngega säinast/särge? Enne võiks antud liike antud meetoditel pärnu jõe lehelõigus püüda või preedi alumises otsas, kui eeltoodud jõgedel. Ja selliseid jõgesid ja jõelõike on Eestis väga palju, kus peale jõeka väga muud püügikala ei elutsegi.

Kui klubi seisaks konkreetse jõe heakorra eest ning suunaks lubade müügist saadud tulu ka selle jõe hüvanguks, piiramata, käskmata, poomata ja laskmata siis usun, et poleks ühelgi kalamehel selle vastu midagi. Vastupidi, ma makskas oma loa raha parema meelega ära teadmisel, et antud jõgi saab selle raha eest mõne maimu võrra rikkamaks. Ja kui ma see päev saaki ei saa, siis ongi jõgi võitnud.

Paraku inimloomust, eestlaste mentaliteeti ja ahnust arvestades on hirm, et see raha ei jõua kellegi taskutest kaugemale, lisaks on hirm, et kõik soovijad ei pääse löögile. Ei imestaks, kui keegi end teistest suuremana tundma hakkaks tagudes rusikaga vastu rindu: "Mina tegin, minu oma, teie poisikesed olge vait".

Ja mis puudutab kalarikkust meie jõgedes, siis olen jätkuvalt seisukohal, et olukord ei ole halb. Kui minna püüdma ja ka vaeva näha siis kotikala saab pea alati. Kui tunnike niisama jõlkuda mööda kallast ning mõne viske ka ehk teha, siis jah ilmselt jääd nupuks.
Samas minul puudub ka võrdlus kaugemast ajast. Olles ca 10a jõekat aktiivselt püüdnud, pole ma aru saanud, et kalu selle ajaga vähemaks jäänud on. Samas võibolla on ka jäänud, sest äkki aja jooksul tekkinud vilumus on kompenseerinud selle, et saagid pole eriti muutnud. Mis aga toimus enne seda, ma ei tea kuid tõenäoliselt tol ajal kala ikka rohkem oli. Puhtalt seetõttu, et püüdjaid oli vähem, nõuka aeg polnud paljudel autotki, millega kuhugi oostrikule sõita. Mõned lähema kandi inimesed vast püüdsid seal ja oligi kõik.
Samas arvan, et kui tänane olukord jääks minust maha ka minu lastele ja lastelastele, siis võiks rahul olla. Pole see asi nii must midagi, nagu nipi presenteerib. Jah võrreldes kunagiste hiilgeaegadega on kalu vähem (kohati võibolla palju vähem) aga kohe kindlasti ei ole meie jõed tühjad.

Mina näiteks ei usu et toimus mingi Vabadussõda. Mind tollal polnud. Paar pauku lasti aga seda ei saa veel sõjaks pidada.

On ju nii?

Muidugi - kui peale lasta kari eesti talupojamentaliteedist ja rehepaplusest läbi imbunud kirjaoskamatuid moonakaid, siis ei pruugi tõesti palju järgi jääda.

Teiseks -huvitaval kombel on need vastukisajad kõik elavad väljaspool Järvamaad.

Ma ei kujutaks ette, kuidas ma läheks ütleme Põhja-eestisse meestele ette kirjutama, mida nad teha tohivad või mitte.

Ma oleks samasuguses seisus- ajaksin välja emotsionaalset sooja õhku ja argumente mul samamoodi poleks.