Vaba mikrofon. Räägi, millest hing ihaldab :)

Ei ole minulgi teadustöid kasutada, jõeforelli kohta leiab vaid kildudena. Kirjutatakse ju peamiselt töönduslike kalade kohta ja seetõttu on rohkesti materjali saadaval järve- ja mereforelli kohta. Esimesel kolmel jõeaastal on kõik kolm vormi nii sarnased, et uurijad sageli tunnistavadki ka paikse vormi uuringutesse sattumist. Et nad on jõeperioodil äravahetamiseni sarnased, siis esimese kolme aasta kasvu hindamiseks võiks ka toetuda neile paralleelvormidele. Kui teatmeteosed kirjutavad kasvukiirusest, siis keskmisest kasvukiirusest. Nii ka meie kirjutades jõeforelli kasvukiirusest Eestis, peame aluseks võtma ikka keskmise kasvukiiruse mitte erandliku rekordkiiruse kusagil Xjões (võimalik, et mina pole seda jõge isegi silmaga näinudki). Teame, et Eestis on üle saja forellijõe ja selle Xjõe andmed on pädevad üksnes seal. Kaubanduslikes kalakasvatustes kasvatatakse suurema kasvukiiruse tõttu vikerforelli ja tema küll võrdlusesse ei sobi.
Paar päeva tagasi kirjutasin kommentaari kahtlastest forellirekorditest, aga teema tüüris kohe tundmatutele maadele. Et õnnetust teemast välja hiilida üritan rääkida millestki muust.
Paar aastat tagasi sattusin lugema soomekeelset artiklit kalade elust talvel. Üldteada on, et kalade nagu ka kõigi teiste kõigusoojaste ainevahetus talvel külmas vees võib minimaalseks aeglustuda. Nii võib konn kalas seedida terve nädala, ka kalakasvatustes söövad väga vähe jne. Kuid üllatav on seejuures, et ekstreemsetes arktilistes oludes nulli lähedases vees on võimalik kalal ka pikkuse kahanemine. Tegelikult, ka inimeste pikkus muutub nii päeva kui ka kogu elu jooksul.
Viide eestikeelsele artiklile:
novaator.err.ee/250581/kulm-talv-paneb-kalad-kahanema

No lisalehe jõed ja terised sama tuntud ei ole x jõed ja korrutan nagu papagoi veetemperatuurist,allikatoitelistel see ka talvel suht ok .Suvel -sügisel100 g .ne võib järrgmisel suvel vabalt mõõdus olla ja soolamise korral kudeda ei saa.Meriforell koeb sageli mitte nii allikalistes ja kirpvähki täis jõgedes ja seetõttu jõe aastatel väga head kasvu ei näita,meres saab kala süüa.Parimate jõgede jõekalapsed saavad kohe kirpvähki tarbima hakata.
Teadusuuringute puudumisel tuleb lähtuda loogilisest mõtlemisest.Kui merika ja jõeka mao maht on x kuupsentimeetrit ja ühel on see täis räime teisel kirpvähki,siis kasv võiks eeldatavasti sama kiire olla.merevesi läheb kah talvel vist suht jahedaks.

Ja nagu näha on populatsioonid alla käinud just lisalehe jõgedes ja muudes tuntud jõgedes.Üks põhjus,et püütakse rohkem ja ei asustata,aga võib olla veel põhjusi näiteks see,et osad kalad ei saa kudedagi.

Said nad enne kudeda, miks nad nüüd kudeda ei saa.

Pärnu lisajõgedes peaks nüüd olukord Sindi paisu kadumisega forelli mõttes küll paranema, eeldusel, et mingi muu tegur nagu koelmute pindala, vee kvaliteet ja rohkus jne ei halvene, sest merikat tuleb sisse rohkem (mõni suutis ka enne selle trepi laadse toote üles leida või suurema veega otse üles minna, aga kindlasti palju vähem kui praegu) ja nende järglastest kõik ilmselt merre ei lähe, mõni jääb ka jõeforelliks. Lisaks on merikal ja lõhel jõestikus kotti panemise keeld kah, iseasi kui palju seda järgitakse, kas siis sihilikult või kogemata, sest pikemalt jões olnud merikas muudab välimust ning "lambikonnad" enam vahet ei tee (näiteks R. Mael oli pilt suurest forellist, mis välimuselt jõekas, aga tegelikult meres aega veetnud kala). Samas sügisel tulnud ja järgmisel kevadel veel mitte laskunud merikas on küll vähegi mõtlevale kalamehele eristatav. Näiteks minu selle kevade Pärnu jõestiku kala.

Nipi,ei saa kudeda sest 100g kalake ilmselt seda kvaluteetselt ei tee ja siis süüakse ta juba ära enne järgmist kudevõimalust.