Vaba mikrofon. Räägi, millest hing ihaldab :)

Jeekimil täiesti õigus.

Muide, rääkides Koeru-tagustest jõgedest, on siginenud üks küllalt suur oht-

nimelt on Norra ja Sopa allikatest, siit ka vastavalt Oostriku ja Võlingi jõest avastatud intervallidega, ent reeglipäraselt esinevalt üle normi fungitsiide, st. üle 0,1 mg/l kohta.
Eriti ohtlik on nn. AMPA, mis on jääkprodukt ja laguneb väga aeglaselt.

www.maheklubi.ee/upload/Editor/Nitraadid...0vees_25_10_2017.pdf


Vaat see on ohu märk...

Kuivõrd Norra allikad jäid veevaeseks 70-tel Vao küla all teostatud maaparandustöödega, siis võib arvata, et ka reostus satub allikatesse just sealt kaudu.

Raul Pihu määrangu järgi oli see meriforell elanud 2a jões ja 3 meres.
See otoliitide uuring toimus hiljem siis, või mis moodi sai tulla 5 kudemist,

Ta määras soomuse järgi või täpsemalt- info tuli tema kaudu, säilitasin sellest kalast pea soolamise teel ja sealt ka otoliitide määramine, mis tuli palju hiljem.

muide-mis ajakiri see on seal fotol?

Ah tuli meelde see kalastaja...muuseas, see kala oli paelussi täis, nii et aitas....

Kuidas saab soomuste ja otoliitide järgi määramisel tulla nii erinevad tulemused. Soomuste järgi kala 5 aastat vana, mis on reaalne, 5 x kudemist on väga kahtlane.

Ma ei usu eriti seda merikahiromantiat, soomuste järgi vanust nagu peaks ju saama määrata küll....summa summarum saame kokku arvväärtuseks number 5....

Olgu. Aga seda ma ei usu et see kala meres käinud oli.

Selliseid kalu, kaalude raamistikus 2-4 kilo, saadi 80-te keskpaigas ja lõpus Pärnu jõest Vodja-Kirna lõigust mõnel aastal kuni 20 isendit!

Kui need kõik olid mereskäijad, siis pidi ikka jube äge sagimine üle Sindi paisu olema...nüüd pole seevastu kumbagi, ei paisu ega kala..