ceemic wrote: Üksikjuhtumite põhjal statistikat teha on muidugi vale, kuid mul üks põnev meriforelli juhtum.
23.04.2012 lasti Soomes Espoo lähedal merre 2a vanune meriforell, 235 mm 119 g.
Mina sain ta Põhja-Eesti rannikul merest kätte 01.11.2012 ehk ~6 kuud hiljem. Pikkust L48 ja kaalu (C&R)
Jeekim, nipi? Kuidas ceemicu fakti kommenteerite? Palun avaldage oma arvamused, mismoodi sai kala kuue kuuga ca 1kg massi juurde? Või meres ongi see normaalne ja jõgedesse mitte mingi valemiga ei laiene?
Jões ju 2a vana kala on samuti ca 100gr millalgi aprill-mai. Need maimud, kes nüüd kohe-kohe kooruma hakkavad meie jõgede pesades, saavutavad ju kahe aastaga kasvu ca 100gr. Sellega olete ju ometi nõus? Kui merikas meres suudab kasvada 119gr ---> ~1,1 kg maist novembrini siis jõekas võiks kasvõi poole sellest suuteline ikka olla jões, kus toidubaas lai ja konkurents toidule väike. 600gr jõekas on praeguste seaduste järgi selline nipa-napa mõõdus.
Küsimus ongi siin selles, et kas see 100gr maimuke kudes eelmisel sügisel ja mis väärtust ta kudeplatsil järglaste tegemisel andis. Fakt on, et tema panus jäi nii või naa väga tagasihoidlikuks või olematuks. Aga kui nüüd augustis-septembris see 600gr kala kotti panna, siis oleme olukorras, kus isend polegi kudele panustanud aga loodusest on ta eemaldatud.
Ei pea teadlane olema, et aru saada sellest, et kui tahta mõnda liiki hävitada, tuleb ta tappa enne, kui ta järglasi annab.
Olen juba kunagi kopeerinud aga teen seda veelkord. Kiri Mehis Rohtlalt, Eesti Mereinstituudist, kellele mina ja osad teised oma suurimate kalade pead ja soomused uurida saatsime:
Sinu 570 mm jõekas : 5 aastane (5.5 kasvuhooaega) - jõeforell, sh ka ema oli jõeforell
Sinu 600 mm jõekas : 8 aastane (8 kasvuhooaega) - jõeforell, sh ka ema oli jõeforell
Üks 550 mm jõekas: 5 aastane (5.5 kasvuhooaega)
Üks 550 mm jõekas: 6 aastane (6 kasvuhooaega)
Tegemist teada-tuntud jõgedega, kus käibki hooaja lõikes kõva püük.
Ma kogusin Mehisele ka terve oma hooaja saagi, vast oma 50 pead + gonaadi. Erinevates mõõtudes kalad ja saadud erinevatel aegadel. Oli lootus, et ehk saab kuidagi uurida, kas antud isend on kudenud või mitte. Kahjuks pole sellest enam midagi kuulda olnud. Ilmselt seisab asi raha taga.
Aga ma loodan, et iga kalamees saab aru sellest, et jätkusuutlikkuse tagamiseks peame vajadusel seaduseid muutma selliselt, et kindlasti iga kala saaks vähemalt korra kudeda, veel parem kui 2 korda. Ka neis jõgedes, kus kasv ongi kiirem.