Vaba mikrofon. Räägi, millest hing ihaldab :)

Primitiivkapitalistlik oleks lähenemine, et riik annaks jõed kellelegi kasumlikule "rendile." Leidub võib- olla selliseidki riike, põhimõtteliselt aga peab see toimuma n-ö üleandmislepingu põhjal nagu näiteks Rootsis, kasumita, kuivõrd tegevusest saab ju riik korras kalavarude ja hooldatud biotoobi näol kasu. Lubade müügist ei saa keegi midagi majandada, selleks on olemas fondid- KIK, Ühtekuuluvusfond, programm LIFE. Praegu näiteks oleks vaja Seinapalu heaks osta Rootsist Dorotea firmast paatniiduk koos kopaga(Mulgu madal kui kunagine suurim koelmu- 20 pesakohta on täiesti kivistunud!), et korrastada koelmuid. Seda ei saaks keegi ilmaski lubadest saadava tulu eest. Ma ei tea mis teised, aga enda majanduskavva olen sisse kirjutanud, et loa hind ei tohi kasumi eesmärgil tõusta ega lubade väljaandmist piirata.

Mina arvasin, et see mida scuba "jõeforelli kollistumiseks" on nimetanud võiks mingi erandlik fenomen olla, kuid sinu viimasest kommentaarist näib, et loedki sellist "kollistumist" tüüpiliseks. Ilmselt kõik eelnevad uurimused on ekslikud. Kalapeediasse, kuigi ta pole kindlasti eriline autoriteet, tuleks parandused teha.
www.kalapeedia.ee/3761.html

Ma olen siin ikka mõnede hooaegade jooksul vaevaks võtnud oma püütud kalade otoliite vaadata. Meenub vist üks kala, mis võis olla ~6,5 aasta vanune. Enamus kilo kuni 1,6 kg kalu on olnud 3-5,5 aastased (Põlvamaa, Järvamaa, Lääne-Viru, Jõgevamaa erinevad mereühenduseta jõed).
See kalapeedia "10a ja 50 cm" jutt on pigem erandlik fenomen.

Üks Põlvamaa näidis kah, mille autentsust Mehis Rohtla kinnitas:
ceemic.pri.ee/kalastus/otoliit_20.06.18.jpg

Nõuka ajal lasti nii l-eesti kui k-eesti jõgedesse 1960-75 kummassegi 100 000 meriforelli maimu.Koelmud sellist effekti ei anna.Nii jah ceemik, kilone kala peaks olema ca 5 a vana, see 6,250 mis Seinapalust saadi, oli aga 10 a vana. 6,5 kg haug, mille Paide alt 1999a sain oli samuti 10a. vana.

Miks saadakse praegu kenasti meriforelli? Põhjarannikule on summitud merika maime igal aastal 20 000-si partiisi ja õigesti tehti. Nüüd hakatakse asustamisel vahet pidama

Eestis on ametlikul tasandil välja öeldud, et ka lõhe asustamine tuleb lõpetada ja jääda lootma üksnes looduslikule asurkonnale. Kauaks seda jätkuks? Kas ei jää püügikeeld Pärnu jõel alaliseks nagu enamus ajutisi asju eestis?

Mis on millega seoses - kas veekeskkonna rikkumine tingis kalavähesuse või tingis kalavähesuse ka teatud kriitiline piir, kus püük ja tarbimine ületas looduse võimalused?

Esimesi signaale kala vähesuse kohta kohtab 18. sajandi keskel, ometi oli tollal veekeskkond veel lõviosas rikkumata, kui tammid välja arvata, ent tollased tammid ei pruukinud olla ka nii ületamatud. Eestis elas tollal ca 500 000 inimest.

Lappasin praegu Rootsi Vätterni järvelõhe asustamisstatistikat, seal asustatakse lõhet endiselt ja tulemusrikkalt.

link

www.vattern.org/fisk-och-fiske/laxutsattning/